Doonorlus
Mõned naised vajavad rasestumiseks doonormunarakke. Tavaliselt on põhjuseks nende endi rakkude ebapiisav kvaliteet või rakkude puudumine. Doonorlus on võimalus aidata alustada uut elu. See aitab täita perel unistuse saada oma laps. See on hooliv ja vastutustundlik otsus, mis nõuab doonorilt raviplaani täpset täitmist. Doonorile on aja ja pühendumise eest ette nähtud rahaline hüvitis.
Munarakudoonorile
Tingimused
Munarakudoonoriks sobib terve naine:
- vanuses 18-33 eluaastat (k.a)
- kes ei põe geneetilisi ega infektsioonhaigusi
- kel on vähemalt keskharidus
- kel on viimase tätoveeringu tegemisest möödas vähemalt üle 6 kuu (enne doneerimisaja lõppu ei tohi tätoveerida)
Info
Doonori isikuandmeid ei avalikustata. Retsipiendid ehk munarakudoonori annetatud rakkude kasutajad saavad näha vaid doonorite teatud füüsilisi ja kliinilisi näitajad (kaal, pikkus, silmade ja juuste värv, veregrupp, reesusfaktor), haridust ja rahvuslikku kuuluvust. Doneerimise fakti haigusloos ei fikseerita – info ei välju Elite kliinikust.
Munarakudoonorlus kui ravimeetod on välja töötatud nende naiste jaoks, kellel endal munarakke ei teki, ent see meetod sobib ka geneetiliste haigustega naistele, kes kardavad haiguse edasikandumist oma lastele. Keskmiselt 1-3%l naistest ei ole munasarjad kunagi toiminud või on lakanud toimimast elu jooksul. Selline probleem võib esineda ka noortel naistel.
Vastavalt Eesti seadusandlusele on munarakke lubatud kasutada 18-50-aastaste naiste raviks.
Munarakudoonoriks olles on primaarne võimalus aidata teist inimest – teha kellelegi head, muuta tundmatu abivajaja elu (donare (ladina keeles) – annetamine, kingitus, heategevus). Doonori võimuses on kinkida uus elu. Seda eesmärki peavad silmas ka enamus meie munarakudoonoritest. Enamus Elite kliiniku patsientidest on eestlased, on aga ka naisi Balti riikidest, Skandinaaviast ja mujalt Euroopast. Kui munarakudoonorlust ei eksisteeriks, ei oleks teatud peredel üldse võimalust lapsi saada.
Vastavalt seadusele on munarakudoonori rakkude kasutamine ette nähtud naiste viljastamiseks, kellel on selleks näidustused.
Naistearst Andrei Sõritsa juhtimisel on Tähe ja Elite kliinikus teostatud üle 500 analoogse protseduuri, tüsistusi (nagu näiteks verejooksud, põletikud jne) ei ole kordagi esinenud, neljal doonoril oli keskmise astmega ovarioaalse hüperstimulatsiooni sündroom, mis ei vajanud statsionaarset ravi. Statistika põhjal võib öelda, et tüsistused tekivad harva ja meditsiinilist abi vajab keskmiselt üks patsient tuhandest.
Munasarjades on kümneid tuhandeid munarakke, millest umbes 400-500 munarakku küpseb elu jooksul. Protseduuri käigus kogutakse doonorilt keskmiselt 10-15 munarakku. Seega on väär arvata, et munarakud võiksid otsa lõppeda. On teada, et naistelt on võetud kehavälise viljastamise jaoks munarakke isegi 40 ja enam kordi.
Doonorlus on vabatahtlik, doonor võib doneerida ühe korra, aga ka kolm kuni neli korda aastas. Ühest doonorist on seaduse järgi lubatud eostada mitte üle kuue lapse.
Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks – protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt ärkab naine koheselt. Kuna protseduur on lühiaegne, siis meie praktikas ei ole seoses narkoosiga tüsistusi esinenud.
Munaraku võtmine ei kahjusta ega traumeeri emakat. Kui doonor soovib edaspidi ise sünnitada, siis tema võimalus rasestumiseks, lapse kandmiseks ja sünnitamiseks ei kahjustu ega vähene.
Samuti ei ole ohtlikud umbes kuu aja jooksul manustatavad ravimid (manustatakse nina kaudu ja süstides naha alla) – teaduslikud uuringud on näidanud, et nende kasutamisel ei teki hormonaalseid häireid ega vähki. Need on naiste enda hormoonid ja vahetevahel võivad need mõjuda isegi positiivselt naise tsükli regulatsioonile.
Munarakudoonoriks olemine ei takista doonoril hiljem sünnitada. Rasestuda võib kas või järgmisel kuul. Ka doonorluse ajal võib rasestuda ja kui doonor ei soovi ise rasestuda, tuleb kasutada vahekorra ajal kaitsevahendit (kondoomi).
Munarakudoonorluse puhul ei ole niivõrd oluline mitte retsipiendi (naine, kellesse siiratakse doonorilt saadud munarakust tekkinud embrüo), vaid munarakudoonori vanus. Kõige sobilikumaks on osutunud alla 35-aastastelt naistelt saadud munarakud. Kuid meie ootame naisi vanuses kuni 33 eluaastat.
Munarakudoonorlus ei ole lihtne protseduur – munarakudoonorid peavad saama samasuguseid ravimeid ning neid tuleb enne munarakkude kogumist samamoodi jälgida. Mõnikord on nad patsiendi sugulased.
Kõiki doonoreid uuritakse geneetiliste ja viirushaiguste esinemise suhtes.
Samaaegselt munarakudoonori ettevalmistamisega munarakkude kogumiseks valmistatakse retsipient hormoonravi abil raseduseks ette.
Doonorlus on üles ehitatud aususe printsiibil. Meie jaoks on väga oluline, et munarakudoonorluse abiga sündiv laps on terve, ei põe kroonilisi haigusi ja pere, kuhu ta sünnib on igati rahul, et on pöördunud oma probleemiga meie kliinikusse.
Doonoril on ka moraalne vastutus – oluline on retsipiendile mitte edasi anda sugulisel teel levivaid haiguseid. Seoses sellega ootame me doonoriteks naisi, kellel on ainult üks seksuaalpartner ning kes ei ole põdenud sugulisel teel levivaid haiguseid.
Ka doonorluse programmis osaleval doonoril tuleb omalt poolt toimida õigesti ja vastavalt arsti juhendamisele, sest sellest sõltub tulemus, mida retsipiendi pere väga ootab. Siin ei ole ebaolulisi asju. Sellest, kui täpselt doonor kasutab ravimeid, sõltub munarakkude kvaliteet ja sellest otseselt retsipiendi šanss rasestuda.
Korduma kippuvad küsimused
Teadusuuringud kinnitavad, et doonorlus ei vähenda hilisemat rasestumise võimalust. Doonoriks olemine ei mõjuta doonori viljakust. Munaraku võtmine ei kahjusta ega traumeeri emakat. Kui doonor soovib edaspidi ise sünnitada, siis tema võimalus rasestumiseks, lapse kandmiseks ja sünnitamiseks ei kahjustu ega vähene. Samuti ei ole ohtlikud umbes kuu aja jooksul manustatavad ravimid (manustatakse nina kaudu ja süstides naha alla) – teaduslikud uuringud on näidanud, et nende kasutamisel ei teki hormonaalseid häireid ega vähki. Need on naiste enda hormoonid ja vahetevahel võivad need mõjuda isegi positiivselt naise tsükli regulatsioonile. Munarakudoonoriks olemine ei takista doonoril hiljem sünnitada. Rasestuda võib kasvõi järgmisel kuul. Ka doonorluse ajal võib rasestuda ja kui doonor ei soovi ise rasestuda, tuleb kasutada vahekorra ajal kondoomi. Eestis on munarakkude doneerimine ehk annetamine seadusega lubatud ja reglementeeritud. Kui riik oleks arvanud, et doonor võib seetõttu kaotada oma tervist, töövõimet või temal tekivad haigused, näiteks vähk, siis ükski riik ei oleks seda lubanud. Munarakudoonorlus on lubatud praktiliselt igas Euroopa riigis, sealhulgas igas Skandinaavia riigis. Mõnedes riikides, näiteks Leedus, ei ole munarakudoonorlus lubatud religioossetel põhjustel.
Doonorit stimuleeritakse ravimitega, et tal tekiks tavapärasest rohkem munarakke ja mõned naised tunnevad selle protsessi jooksul kõhus ja alakõhus ebamugavustunnet ja/või puhitustunnet kõhus. Tuleb ka arvestada mitmete ultraheliuuringute ja günekoloogi vastuvõttudega, mõnede naiste jaoks on see ebamugav. Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks – protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt ärkab naine koheselt. Kuna protseduur on lühiaegne, siis meie praktikas ei ole seoses narkoosiga tüsistusi esinenud.
Kogu protsessi kestuseks on umbes kuu aega.
See oht on täpselt sama suur, kui tutvuda mehega ja hiljem saada teada, et tegemist on sugulasega. Tuleb jätta meelde, et igast doneerimisest ei sünni laps. Samuti on seadusega paika pandud ja välja arvestatud, mitu last tohib ühe naise doneerimiste abil sündida, et n-ö õde ja vend omavahel suhtesse ei satuks. Ühest doonorist on seaduse järgi lubatud eostada mitte üle kuue lapse. Informatsioon doonorluse kohta säilib kliinikus 29 aastat. Juhul kui patsient on olnud doonor ja tema järglased hakkavad abielluma ja partneriks on kunstliku viljastamise abil saadud laps, siis on võimalik Elite Kliinikust küsida infot ega pole juhtunud, et pärinetakse samast doonorist.
Seda ohtu minimeerib seadus. Viljatuskliiniku patsiente on kogu Eestist ja ka välisriikidest, seega ei kasutata ühe doonori rakke alati temaga samas linnas elavatel naistel. Elite kliinikus tegeleb doonori protseduuride ja munasarja stimulatsioonidega riskide minimaliseerimiseks dr Andrei Sõritsa, keda võib pidada kunstliku viljastamise valdkonnas pioneeriks.
Elite erakliinikus töötab kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre, kes soovi korral nõustab nii doonoreid kui viljatuid peresid.
Vastunäidustuseks on geenirikked, kroonilised haigused, psüühikaga seotud haigused, alkoholism ja narkootikumide tarvitamine, sugulisel teel levivad haigused, varasemalt põetud sugulisel teel levivad haigused, suur seksuaalpartnerite arv. Kas naine sobib doonoriks, selgub naistearsti vastuvõtul.
Jah, doonor saab olla mitu korda.
Kõige sobilikumaks on osutunud alla 35-aastastelt naistelt saadud munarakud. Elite kliinikusse on oodatud naised vanuses kuni 33 eluaastat. Vanuse kasvades väheneb märkimisväärselt munarakkude kvaliteet ja suureneb järglastel väärarengute risk.
See ei sega igapäevaelu, kuid tuleb arvestada, et ravimite kasutamisel tuleb olla täpne ja kliinikut tuleb külastada kindlatel aegadel. Samas arst saab arvestada doonori soovidega ja valida tema jaoks sobivad vastuvõtuajad.
See sõltub doonori soovist.
Kuna narkoos on niivõrd lühiajaline, siis üldiselt sellega probleeme pole esinenud. Elite erakliiniku üle 20 aastase praktika jooksul pole doonoritel olnud mitte ühtegi korda tüsistusi seoses narkoosiga.
Doonorile makstakse oma munarakkude loovutamise eest hüvitist summas 950 eurot juhul, kui doneerimise teel saadud sugurakud on kunstliku viljastamise teostamiseks kõlblikud. Kui doonor ei järgi ettenähtud raviskeemi, varjab haigestumist või muid temast sõltuvaid hulgifolliikulite arengut mõjutavaid tegureid ja/või folliikulite korje käigus ei saada kunstliku viljastamise teostamiseks kõlblikke munarakke, siis doonorile hüvitist ei maksta.
Tegemist on keerulise, aega ja pühendumist nõudva protsessiga, doonor peab käima terve kuu jooksul umbes 3-5 korda arsti juures, vastuvõtud toimuvad tavapärasel tööajal, seega peab doonor end töölt/koolist vabaks küsima jne. Doonor peab väga täpselt kinni pidama reeglitest, kuidas ravimeid kasutada, peab ohverdama oma aega, energiat ja mõnikord taluma ka ebamugavustunnet, mis ettevalmistusega kaasneda võib.
Kuna teine pere sõltub 100% doonorist, siis on tegemist väga vastutusrikka ülesandega. Iga kliinik määrab hüvitise suuruse ise. Elite erakliinik on huvitatud kõrgharidusega doonoritest ja seoses sellega arvestame ka doonori kõrgema kompensatsiooniga.
Tavaliselt tahavad lapsevanemad, et nende lapsed oleksid nende sarnased, seega sageli valitakse munarakudoonor võimalikult enda moodi, aga mõne naise jaoks on laps nii suur igatsus, et doonori silma- ja juuksevärvil pole enam mingit tähtsust. Vähem valitakse ülekaalulisi doonoreid või neid, kes kannavad prille.
Munarakudoonorluse skeem
Ravikuur, stimuleerimaks mitmeid munarakke küpsema (GnRH agonistid (suruvad kõigi teiste hormoonide aktiivsuse alla) tavaliselt 2 nädalat enne gonadotropiinide manustamist ja gonadotropiinid stimuleerimaks folliikulite kasvu ja kutsumaks esile ovulatsiooni.
Transvaginaalse ultraheli (2-3 korda tsükli jooksul) ja mõnikord ka veres hormoonide tasemete määramisega jälgitakse folliikulite kasvu, individualiseeritakse ravimidoosid ja välditakse tõsiseid kõrvalmõjusid.
Munarakkude aspireerimine, tavaliselt lokaalse anesteesia all olles – abiks ultraheli ja kogutakse tupe kaudu (32-36 tundi peale viimast hormoonisüsti).
Viljastamine – doonorilt saadud munarakud ja retsipiendi meespartneri seemnevedelikust puhastatud liikuvad spermatosoidid viiakse üheks ööks kokku ja viljastumist kontrollitakse järgmisel päeval mikroskoobi all (pronukleuste ja polaarkehade arvu).
Hüvitis
Doonorile makstakse oma munarakkude loovutamise eest hüvitist summas 950 eurot, kui doneerimise teel saadud sugurakud on kunstliku viljastamise teostamiseks kõlblikud. Kui doonor ei järgi ettenähtud raviskeemi, varjab haigestumist või muid temast sõltuvaid hulgifolliikulite arengut mõjutavaid tegureid ja/või folliikulite korje käigus ei saada kunstliku viljastamise teostamiseks kõlblikke munarakke, siis doonorile hüvitist ei maksta.
Tegemist on keerulise, aega ja pühendumist nõudva protsessiga, doonor peab käima terve kuu jooksul u 3-5 korda arsti juures, vastuvõtud toimuvad tavapärasel tööajal, seega peab doonor end töölt/koolist vabaks küsima jne.
Doonor peab väga täpselt kinni pidama reeglitest, kuidas ravimeid kasutada, peab ohverdama oma aega, energiat ja mõnikord taluma ka ebamugavustunnet, mis ettevalmistusega kaasneda võib.
Kuna teine pere sõltub 100% doonorist, siis on tegemist väga vastutusrikka ülesandega.
Doonorid on tavalised naised meie endi seast, doonoritel on laps(ed) ja töö ja vähemalt keskharidus. Doonorid ei ole eluheidikud ja töötud. Arst hindab vastuvõtu käigus doonorikandidaadiga kohtudes ja teostatud analüüside ja perekonna haigusloo põhjal, kas doonorikandidaat sobib doonoriks. Igaüks ei sobi.
Doneerimise põhjused on erinevad, mõni naine soovib annetada oma munarakke, kuna tunneb end süüdi näiteks oma raseduse katkestamise pärast, mõni soovib teha head ja teisi aidata, mõni teab, kui tähtis on olla naise jaoks ema. Tõenäoliselt on ka naisi, kes doneerivad makstava hüvitise pärast, kuid doonorlus on vabatahtlik ja meie doonorite seas pole neid, kelle jaoks oleks doneerimine nende ainus elatusallikas, kuna iga doneerimise järgselt peab doonor puhkama vähemalt kaks kuud ja seejärel ootama, et ta osutuks viljatu paari poolt valituks ning alles seejärel saab alustada uusi umbes kuu aega kestvaid ettevalmistusi, nii et Eestis doonoriks olemine ei taga stabiilset sissetulekut.
Kui munarakkude võtmise protseduuri ajal ei saada normaalse arenguga viljastamiseks sobivaid munarakke, siis munarakudoonor hüvitist ei saa.
Registreerimine telefonil 740 9930.
Lisalugemist
- Munarakudoonorluse kohta ilmunud artikkel Eesti Ekspressist
- Munarakudoonor: olen rõõmus, et saan kinkida kellelegi võimaluse lapsi saada
- Läbi munarakudoonori silmade
Spermadoonorile
Mõned pered vajavad rasestumiseks spermadoonori annetust. Tavaliselt on põhjuseks meespartneri seemnerakkude ebapiisav kvaliteet. Doonorlus on võimalus aidata alustada uut elu. See aitab täita perel unistuse saada oma laps. Doonorile on ette nähtud rahaline hüvitis.
Tingimused
Spermadoonoriks sobib terve mees:
- vanuses 18-40 eluaastat (k.a)
- kes ei põe geneetilisi ega infektsioonhaigusi
- kelle spermanäitajad on piisavalt head
- kel on kindel soov osutada omapoolset abi viljatutele peredele
Doonoriks saamisest huvitatud mehed saavad täiendavat informatsiooni telefonil 740 9930 või saates e-kirja bioloog Andre Taimalule (andre@elitekliinik.ee).
Info ja hüvitis
Doonorikandidaadid läbivad kliiniku kulul põhjalikud spermatosoidide ja infektsioonide analüüsid ja täidavad ankeedid.
NB! Doonorikandidaadi sobivus doonoriks selgub pärast spermanalüüsi andmist.
Enne doonoriks saamist on vaja eelnevalt teostada ühel korral täisspermaanalüüs, mille eest doonorikandidaat hüvitist ei saa. Kui doonorikandidaat on andnud proovi nn täisspermaanalüüsi teostamiseks ja selle analüüsi ja teostatava külmutuskatse tulemus on piisavalt hea, kutsutakse doonorikandidaat andma teist nn täisspermaanalüüsi, võetakse kõikide vajaminevate infektsioonide analüüsid verest ja uriinist, samuti geneetiliste riskide analüüside pakett ning sõlmitakse doonorileping ja järelejääv osa spermast külmutatakse – kirja läheb esimene doneerimiskord. Kui kõik esmased infektsioonianalüüside vastused on korras, mis selgub ligikaudu ühe nädala jooksul peale saatmist, siis kantakse doonori arvele kohe kompensatsioonisumma.
Teine doneerimine toimub siis, kui on saabunud geneetiliste testide vastused. See võtab aega ligikaudu kuus nädalat. Siis võetakse samuti igakordselt doneerimispäeval nõutavad infektsioonianalüüsid, mille vastuste saabudes saab doonor iga doneerimise korra eest hüvitist.
Doonorile on ette nähtud iga nn kõlbuliku spermaloovutamise eest kompensatsioon summas 200 eurot. Hüvitise saamiseks peavad olema korras
loovutamise päeval tehtud infektsioonide analüüsid. Infektsioonide analüüside tulemused selguvad seitsme päeva jooksul. Seejärel saab doonor hüvitist.
Doonori isikuandmeid ei avalikustata – retsipiendid saavad näha vaid doonorite teatud füüsilisi ja kliinilisi näitajad (kaal, pikkus, silmade ja juuste värv, veregrupp, reesusfaktor), haridust ja rahvuslikku kuuluvust.
Doneerimise fakti haigusloos ei fikseerita – info ei välju kliinikust.
Doneeritud spermatosoidid külmutatakse ja säilitatakse vedelas lämmastikus.
Korduma kippuvad küsimused
Doonorspermat kasutatakse nende paaride puhul, kel on tegemist väga halva mehepoolse sperma kvaliteediga. See tähendab tegemist on väga madala või olematu spermatosoidide arvuga, väga halva spermatosoidide ehituse või väga halva spermatosoidide liikuvusega. Enamasti nende näitajate kombinatsiooniga.
Doonorspermat kasutatakse kas nn emakasisese insemineerimise protseduuris (IUI), mis tähendab seda, et pärast spermatosoidide pesemist ja liikuva fraktsiooni rikastamist süstitakse spermatosoidide lahus peene plastkapillaari kaudu retsipientnaise emakasse ja seda viimase ovulatsioonipäeva vahetus läheduses või siis kehavälise viljastamise protseduuril (IVF). Enamasti eelneb IUI puhul ovulatsioonile ka nõrk stimulatsioon, et toetada munaraku arengut ja kasvu.
Lisalugemist
Doonormunaraku kasutajale
Info
Doonori munarakke vajavad naised siis, kui nende enda munasarjad neid ei produtseeri või esineb munasarjade alatalitlust.
Vajadus doonori munarakkude järele võib tekkida ka seoses kõrgema vanusega. Samuti juhtudel, kui oma munarakkudest ei õnnestu korduvalt saada head embrüot ja rasestuda. Samuti selleks, et vältida pärilike haiguste ja geneetiliste defektide ülekandmist järglastele.
Elite erakliiniku doonorid on terved naised vanuses 18-33 aastat. Enamikul meie kliiniku doonorikandidaatidest on pere ja lapsed ning stabiilne rahaline sissetulek. Doonorikandidaate uuritakse põhjalikult ja välistatakse pärilike geneetiliste haiguste kandjad.
Elite Kliinik ei aktsepteeri doonoritena naisi, kelle peres on südamehaiguseid, vähktõbe, alkoholismi, narkootiliste ainete tarbimist ning psühhiaatria valdkonda kuuluvaid probleeme.
Samuti välistatakse doonorikandidaadid, kellel on olnud palju seksuaalsuhteid ja sugulisel teel ülekantavaid haiguseid. Doonori uuringuid kontrollitakse enne doonorluseprogrammi alustamist – pärast seda kui retsipient on doonori välja valinud.
Vastavalt Eesti seadustele on munarakudoonorlus anonüümne nii naistele, kes loovutavad munarakke kui ka naistele, kes saavad munarakke. Fotod, kontaktandmed ja muu isiklik informatsioon ei kuulu avaldamisele. Retsipient saab teada ainult doonori parameetrid (pikkus, kaal, juuste ja silmade värv, haridustase ning laste olemasolu).
Vastavalt Eesti seadustele loetakse emaks naine, kes sünnitab lapse, mitte naine, kelle munarakust viljastamine toimub. Seega pole doonoril õiguseid tulevasele lapsele.
Doonor ei saa teavet asjade edasisest käigust pärast doneerimist.
Retsipiendid ei vastuta doonorite tervise eest pärast munarakkude loovutamist.
Munarakkude kasvatamine ja viljastamine toimub analoogselt nende naistega, kes osalevad kehavälise viljastamise programmis. Doonori munaraku viljastamiseks kasutatakse vastavalt retsipiendi soovile kas retsipiendi abikaasa või spermadoonori spermatosoide.
Retsipiendile tehakse embrüode siirdamiseks hormonaalne ettevalmistus vastavalt vajadusele.
Embrüote siirdamine tehakse kliinikus umbes ühe tunni jooksul (maksimaalselt siiratakse kaks embrüot), mille järel patsient lahkub kliinikust.
Keskmine raseduse protsent ühe siirdamise kohta on umbes 50%.
Enamikel juhtudel jätkub raseduse tekkimisel hormonaalne toetusravi 8.-10. rasedusnädalani.
Munarakudoonori veregrupi sobivustabel
| Ema veregrupp | Isa veregrupp | Võimalik doonori veregrupp | Lapse võimalik veregrupp vanematel | Lapse võimalik veregrupp doonoriga | Lapse võimatud veregrupid |
|---|---|---|---|---|---|
| 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | A, B, AB |
| 0 | A | 0, A | 0, A | 0, A | B, AB |
| 0 | B | 0, B | 0, B | 0, B | A, AB |
| 0 | AB | A, B | A, B | A, B | 0, AB |
| A | A | 0, A | 0, A | 0, A | AB, B |
| A | B | 0, A, B, AB | 0, A, B, AB | 0, A, B, AB | NONE |
| A | AB | A, B, AB | A, B, AB | A, B, AB | 0 |
| B | B | 0, B | 0, B | 0, B | A, AB |
| B | AB | A, B, AB | A, B, AB | A, B, AB | 0 |
Allikas: Donor concierge
Munarakudoonorluse programmid
Osaline munarakudoonorluse programm
Garanteerime 5-6 värsket munarakku, millest piisab tavaliselt vaid üheks siirdamise protseduuriks, vastavalt patsiendi soovile üks või kaks embrüot siirdamise kohta. Juhul kui siirdamisest jääb üle üks või kaks embrüot ja patsient soovib neid säilitada, siis
embrüote külmutamine ja säilitamine on lisatasu eest.
- Rasestumise tõenäosus kahe embrüo siirdamisel ~ 50% ja ühe embrüo siirdamisel ~ 30%.
- Ootejärjekord puudub.
- Retsipient valib ise munarakudoonorite nimekirjast endale kõige meelepärasema doonori.
- Info munarakudoonorite saadavuse kohta Teie jaoks sobivaks ajaks saadame e-maili teel.
- Retsipiendi ettevalmistus toimub Elite Kliinikus.
- Hind retsipiendile sõltub vanusest, Eesti Tervisekassa kindlustuse olemasolust ja protseduuriks ettevalmistuskohast – täpsem info info@elitekliinik.ee
Hind sisaldab:
- Munarakudoonorite nimekiri, doonori valimine retsipiendi poolt, valiku nõustamine arsti poolt, munarakudoonori ravikulud – analüüsid, uuringud, ravimitega ettevalmistamine protseduuriks, munarakudoonori ravimid (pikk raviskeem GnRh/recGn/recHCG), munarakkude võtmine doonorilt, sperma ettevalmistamine, seemendamine, viljastamine ja doonori rakkude kasvatamine, viljastamine IVF meetodil, embrüote inkubeerimine 2-3 päeva jooksul, IVF labori tasud, embrüote siirdamine retsipiendile, HCG analüüs raseduse tuvastamiseks.
- Konsultatsioonid, ultraheliuuringuid ja vajalikud analüüsid programmi raames retsepiendile.
Hind ei sisalda:
- Enne programmi alustamist vajalikud konsultatsioonid, uuringud ja analüüsid retsipiendile ja tema mehele, mis peavad kinnitama, et programmiga on võimalik alustada.
- Ravimid retsipiendile (Eesti Tervisekassa kindlustuse olemasolul maksavad u 300 eurot)
- Embrüote külmutamine
- Külmutatud embrüote säilitamine
Täismunarakudoonorluse programm
Ühelt munarakudoonorilt võetakse kõik munarakud, millest piisab tavaliselt üheks nn värskeks ja üheks külmutatud embrüo siirdamiseks. Garanteerime vähemalt 10 munarakku (tavaliselt 12-14):
- Rasestumise tõenäosus kahe embrüo siirdamisel ~ 50% ja ühe embrüo siirdamisel umbes 30%.
- Ootejärjekord puudub.
- Retsipient valib ise munarakudoonorite nimekirjast endale kõige meelepärasema doonori.
- Info munarakudoonorite saadavuse kohta Teie jaoks sobivaks ajaks saadame e-maili teel.
- Retsepiendi ettevalmistus toimub Elite Kliinikus.
- Hind retsipiendile sõltub vanusest, Tervisekassa kindlustuse olemasolust ja ettevalmistuskohast protseduuriks – täpsem info info@elitekliinik.ee
Hind sisaldab:
- Munarakudoonorite nimekirja kättesaadavus, doonori valimine retsipiendi poolt, valiku nõustamine arsti poolt, munarakudoonori ravikulud – analüüsid, uuringud, ravimitega ettevalmistamine protseduuriks, munarakudoonori ravimid (pikk raviskeem GnRh/recGn/recHCG), munarakkude võtmine doonorilt, sperma ettevalmistamine, seemendamine, viljastamine ja doonori rakkude kasvatamine, viljastamine IVF meetodil, embrüote inkubeerimine 2-3 päeva jooksul, IVF labori tasud, embrüote siirdamine retsipiendile, HCG analüüs raseduse tuvastamiseks.
- Embrüote külmutamine ja säilitamine ühe aasta jooksul.
- Konsultatsioonid, ultraheliuuringuid ja vajalikud analüüsid programmi raames retsipiendile.
Hind ei sisalda:
- Enne programmi alustamist vajalikud konsultatsioonid, uuringud ja analüüsid retsipiendile ja tema mehele, mis peavad kinnitama, et programmiga on võimalik alustada.
- Ravimid retsipiendile (Tervisekassa kindlustuse olemasolul maksavad u 300 eurot)
Embrüote adopteerimise programm
Ootejärjekord puudub. Retsipiendi ettevalmistus toimub Elite Kliinikus.
Külmutatud embrüote adopteerimine – FET
Kasutatakse teiste viljatute paaride doneeritud embrüoid, mida nad enam ise eduka ravi tõttu ei ole vajanud ega soovinud oma tarbeks säilitada.
- Arst valib välja teie jaoks parima(d) embrüo(d), retsipient ei saa valida nimekirjast erinevate parameetrite järgi ei munaraku- ega spermadoonorit. Retsipient saab nimetada ühe või kaks munaraku- või spermadoonori tunnust (retsipiendil ei ole võimalik valida mõlema doonori parameetreid). Näiteks kui retsipient soovib välistada pruunid silmad, siis seda me saame tõenäoliselt järgida.
- Rasestumise tõenäosus kahe embrüo siirdamisel ~25%.
- Hind retsipiendile sõltub vanusest, Tervisekassa kindlustuse olemasolust ja ettevalmistuskohast protseduuriks – täpsem info info@elitekliinik.ee
Värskete embrüote adopteerimise osaline programm (värsked doonormunarakud + doonorsperma)
Garanteerime 5-6 värsket munarakku, tavaliselt piisav vaid üheks siirdamise protseduuriks, vastavalt patsiendi soovile üks või kaks embrüot siirdamise kohta. Juhul kui siirdamisest jääb üle üks või kaks embrüot ja patsient soovib neid säilitada, siis embrüote külmutamine ja säilitamine on lisatasu eest.
- Rasestumise tõenäosus kahe embrüo siirdamisel ~50% ja ühe embrüo siirdamisel u 30%.
- Ootejärjekord puudub.
- Retsipient valib ise munarakudoonorite nimekirjast endale kõige meelepärasema doonori.
- Info munarakudoonorite saadavuse kohta Teie jaoks sobivaks ajaks saadame e-maili teel.
- Retsepiendi ettevalmistus toimub Elite Kliinikus.
- Hind retsipiendile sõltub vanusest, Tervisekassa kindlustuse olemasolust ja ettevalmistuskohast protseduuriks – täpsem info info@elitekliinik.ee
Värskete embrüote adopteerimise täisprogramm (värsked doonormunarakud + doonorsperma)
- Kasutades munaraku- ja spermadoonoreid, võite valida endale meelepärased doonorid ise vastavatest nimekirjadest. Doonorite nimekirjades on info doonorite parameetrite ja teostatud analüüside kohta, mis on vastavalt Eesti seadusandlusele lubatud patsientidele teatavaks teha.
- Munarakud loovutatakse ühe doonori poolt, tavaliselt piisav ühe värske ja ühe külmutatud embrüo siirdamiseks. Garanteerime 10 munarakku (tavaliselt on olemas 12-14).
- Rasestumise tõenäosus ~50%.
- Hind retsipiendile sõltub vanusest, Tervisekassa kindlustuse olemasolust ja ettevalmistuskohast protseduuriks – täpsem info info@elitekliinik.ee
Külmutatud embrüote siirdamine (FET)
Hind retsipiendile sõltub vanusest, Tervisekassa kindlustuse olemasolust ja ettevalmistuskohast protseduuriks – täpsem info info@elitekliinik.ee.
Lisateenused
Vajadusel teostame lisatasu eest järgnevaid protseduure:
- ICSI
- TESA
- Inkubeerimine kuni blastotsüsti staadiumini
- EmbryoGlue
- Haiglasviibimine/hotellitoa kasutamine
- Sperma külmutamine ja säilitamine kolmeks kuuks
- Sperma säilitamise pikendamine 12 kuuks (pärast kolmekuist säilitusperioodi lõppu)
- Embrüote külmutamine ja säilitamine kolmeks kuuks
- Munarakkude külmutamine ja säilitamine
- Doonorsperma kasutamine
- Endometrial scratching (sisaldab histoloogilist uuringut)
- Sperma või embrüote tellimisel teistest doonorpankadest (kaasa arvatud European Sperm Bank) maksab sperma käitlemine ja sellega seotud dokumentatsiooni vormistamine 120 eurot.
- Sperma, embrüote või munarakkude hoiustamine enne/pärast protseduuri 1 euro päevas.
* Sel päeval, kui mees annab spermat doonormunarakkude viljastamiseks, on sõltuvalt sperma hulgast ja kvaliteedist võimalik osa spermast (2-4 viaali) külmutada tulevikus kasutamiseks. See võiks olla kasulik juhul, kui pärast embrüo siirdamist rasedust ei teki. Sellisel juhul:
- on võimalik järgmisel korral kasutada külmutatud spermat ja mees ei pea tulema uuesti spermat andma; kui mehe sperma on varasemalt juba külmutatud, siis naine tuleb embrüo siirdamiseks kliinikusse kohale ainult ühel korral üheks tunniks (võib tulla vastavalt soovile üksi või koos mehega);
- ei pea mees tegema uuesti uriini- ja vereanalüüse;
- kui tekivad viljastamise probleemid, on võimalik külmutatud spermat kasutada näiteks külmutatud doonormunarakkude viljastamiseks.
Patsientidel, kes vajavad munarakudoonori või doonorembrüo kasutamist või soovivad täpsemat informatsiooni erinevate programmide ja nende maksumuse kohta, palume registreeruda dr Andrei Sõritsa vastuvõtule helistades tel 740 9930 või saates e-kirja aadressile info@elitekliinik.ee.
Munarakudoonorluse üldskeem retsipiendile
Eelnevad uuringud, mis kinnitavad ovulatsioonide puudumist.
Mitmepäevase kestusega hormoonasendusravi, et retsipiendi emaka limaskest embrüo kinnitamiseks ette valmistada – manustatakse östrogeeni ja progesterooni, mis tekitavad organismis normaalset rasedustsüklit imiteeriva olukorra.
Kvaliteetsete embrüote (mitte üle kahe) siirdamine naise emakasse transvaginaalselt ultraheliga jälgides (ülejäänud kvaliteetsed embrüod tavaliselt külmutatakse juhuks, kui antud korral naine ei rasestu).
Raseduse tekkimise kontrollimine ja jälgimine.
Kulude hüvitamise kord munarakudoonorluse programmi katkemise korral
Munarakudoonorluse programmis on Kliinik Elite arst n-ö vahendajaks retsipiendi ja doonori vahel. Vastavalt seadusele on nii retsipiendil kui ka doonoril õigus igal ajal muuta oma arvamust.
Igal ajal on mõlemal osapoolel õigus loobuda programmis osalemisest. Seoses sellega on Kliinik Elite töötanud välja kulude hüvitamise korra, mis kehtib võrdselt kõikidele patsientidele.
Kliinik Elite broneerib konkreetse munarakudoonori retsipiendi jaoks maksimaalselt kolmeks kuuks. Pikemaks perioodiks ei ole võimalik munarakudoonorit broneerida, kuna peame oluliseks, et retsipientidele jääks võimalikult lai doonorite valik, kelle seast valida endale meelepärane ja sobivaim doonor.
Lisaks laiale doonorite valikule on oluline arvestada ka paljude doonorite sooviga, mille kohaselt on nad huvitatud kuni neli korda aastas doneerimisest, s.t sageli ei soovi doonorid oodata kuus kuud. Doonor on inimene nagu iga teine, nagu ka retsipient. Ka doonoril on oma soovid (millal doneerida, kui palju kordi doneerida, kui sageli doneerida jne). Nii nagu retsipient võib muuta oma arvamust, võib ka doonor oma arvamust muuta, jääda haigeks, sõita välismaale ja loobuda lubatud ajal doneerimisest, s.t kliinik ei saa doonorit või retsipienti kohustada protseduurist osa võtma.
Vastavalt Kliinik Elite kulude hüvitamise korrale vastutab Kliinik Elite, kui midagi juhtub doonoriga ja ta ei saa/või ei soovi doneerida konkreetsel kokkulepitud ajal. Sellisel juhul toimub uue doonori testimine, uurimine ning ka ettevalmistus Kliinik Elite arvelt. Retsipient sel juhul kompensatsiooni ei saa.
Kui retsipient tahab muuta midagi, mille osas on juba kokku lepitud, siis see on retsipiendi vastutus. Ka retsipient võib haigeks jääda, võivad ootamatult tekkida perekondlikud põhjused, ajaliste plaanide muutused jne. Sõltuvalt sellest, millal retsipient soovib programmi katkestada, sõltub, missuguse summa ta juba eelnevalt makstud rahast kaotab. Seda informatsiooni palume hoolikalt lugeda hinnakirjast ja vajadusel küsida täiendavat informatsiooni juba enne programmiga alustamist arsti käest.
Kui doonor muudab oma arvamust ja ei saa/ei soovi doneerida retsipiendile sobival ajal või doonori analüüsid pole korras, siis Elite Kliinik teeb kõik endast oleneva, et leida sobiv uus doonor retsipiendile sobivaks ajaks. Kui doonor avaldas soovi doneerida ja retsipient loobub, siis me püüame leida uue retsipiendi doonorile sobivaks ajaks või külmutame munarakud reservi. Tuleb arvesse võtta, et kõik muudatused on seotud ajaga (arst peab uue plaani koostama, otsima uue doonori või retsipiendi, seletama telefoni või e-kirja teel probleemi olemust, tegema vajadusel korduvad analüüsid, muutma ravimite skeeme, vastama lisaküsimustele jne). Kui probleem on seotud doonoriga, siis see kõik toimub Kliinik Elite arvelt. Kui aga retsipiendiga, siis retsipiendi arvelt.
Juhul kui retsipiendile pole võimalik siirdamist teha planeeritud ajal (näiteks vale reaktsioon ravimitele, algas menstruatsioon, jäi haigeks, sattus autoavariisse vms), siis saab teha munarakkude viljastamise spermatosoididega, saadud embrüod külmutada ja teha siirdamise siis, kui retsipient saab terveks. Sel juhul tuleb võtta arvesse, et embrüote külmutamine, säilitamine ja külmutatud embrüote siirdamine on täiendava tasu eest. Selline olukord tekib igal aastal alla 5% retsipientidest.
Retsipiendi parageneetiline mõju lootele
2015. aastal leidis Hispaania suurim viljatusravikeskus, et naised, kes kasutavad doonormunarakku või doonorembrüot, annavad lapsele edasi oma geneetilise pärandi hoolimata sellest, et bioloogiliselt ja geneetiliselt emaüsas kasvav embrüo ei ole selle naise rakkudest.
Paljud naised loobuvad doonormunarakkude kasutamisest, kuna tunnevad, et sellisel juhul ei oleks laps justkui päriselt nende oma. Teadlased ja arstid on pikka aega eeldanud, et last kandev ema mõjutab doonorrakust alguse saanud last ja annab talle edasi oma pärandi, teatud tunnused. Nüüd on see uskumus ka tõestatud – emakas leiduvad eritised mõjutavad last.
Lapse arengut mõjutab teda kandva ema geneetiline informatsioon. Endomeetriumi ja embrüo vahel leiab aset vastastikune vahetus. Mõned viimased uurimustööd on näidanud, et umbes 40% rasedustest liiguvad mõned rakud emalt lapsele. Need vähesed rakud, mis pressivad end läbi platsenta, kannavad tõepoolest ema DNAd, kuid see on ka kõik. Kui need rakud sinna jäävadki, nimetatakse seda fetomaternaalseks kimäärsuseks. Kimääriks nimetatakse inimest, kellel on mitme inimese geenid (näiteks lapsel on ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid.
Pole teada, kui suur on kimääride osatähtsus inimeste seas, kimääriks olemise saab kindlaks teha vaid mitmete geneetiliste testide abil.
Omaette teema on epigeneetika, mis räägib nn elustiili faktoritest ja nende mõjust lapse geenidele.
Doonorid on tavalised naised meie endi seast, doonoritel on vähemalt keskharidus, enamasti on neil laps(ed) ja nad käivad tööl.
Lisalugemist
- Munarakudoonorluse kohta ilmunud artikkel Eesti Ekspressist
- Munarakudoonor: olen rõõmus, et saan kinkida kellelegi võimaluse lapsi saada
- Läbi munarakudoonori silmade
Doonorsperma kasutajale
Info
Doonorspermat ehk doonori seemnerakke kasutatakse juhtudel, kui viljastamist sooviva mehe seemnerakkude kvaliteet on ebapiisav, kui on risk anda lapsele edasi geenetiline haigus või olukorras, kui naine soovib last saada ilma partnerita.
Eestis on doonorlus anonüümne ja doonori kasutajal on õigus saada infot ainult doonori teatud tunnuste kohta (pikkus, kaal, silmade, juuste ja naha värvus, haridustase, perekonnaseis, laste olemasolu, rahvus). Elite kliinikus tegutseb spermatoloogialabor, mida juhib kogenud bioloog Andre Taimalu. Elite kliinikul on oma spermadoonorite pank. Teeme koostööd ka teiste riikide spermapankadega. Seemnerakkude tellimisega teistest doonorpankadest kaasneb käitlemise ja dokumentatsiooni vormistamisega seotud tasu ning ka rakkude hoiustamise tasu.
Doonorsperma kasutamise tulemused sõltuvad väga palju naise günekoloogilisest seisundist ja naise võimest rasestuda. Meie valime doonoriteks ainult väga kõrge kvaliteediga seemnerakkude doneerijad.
Eestis reguleerib kunstlikku viljastamist Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
Sugurakkude kvaliteedi video