Embrüodiagnostika (PGT)

Embrüote siirdamiseelne geneetiline diagnostika

I. TEAVE PATSIENDILE

Kui patsiendi või tema pereliikme meditsiiniline ajalugu viitab riskile kanda järglastele edasi pärilik haigus või tõsine kromosoomimuutus, siis on selle riski vähendamiseks võimalus teostada embrüotele siirdamiseelne geneetiline diagnostika (PGT-A). PGT-A soovitatakse naistele vanuses üle 35 eluaasta või korduvate ebaõnnestunud embrüote siirdamiste korral.

MILLEST KOOSNEB SIIRDAMISEELNE GENEETILINE TESTIMINE (PGT)?

Siirdamiseelne geneetiline testimine (PGT) on geneetilise analüüsi tüüp, mida tehakse enne embrüo emakasse siirdamist. PGT kasutatakse patsientidel, kellel on oht anda oma järglastele edasi kromosomaalseid või geneetilisi kõrvalekaldeid. Geneetilise testimise eesmärk on valida siirdamiseks ainult need embrüod, mis ei sisalda kromosomaalseid muutusi.

PGT tehnika hõlmab järgmisi etappe:

• Eelnevad PGT-uuringud, kui see on asjakohane.
• Kehaväline viljastamine.
• Rakkude biopsia mikromanipulatsiooni abil.
• Geneetilised diagnostilised tehnikad, kasutades molekulaargeneetilisi meetodeid.
• Embrüo siirdamine.

II. MILLAL ON PGT NÄIDUSTATUD?

Selle meetodi eesmärk on tuvastada need embrüod, mis kannavad tõsiseid pärilikke haigusi, struktuurseid või arvulisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid, mis võivad oluliselt mõjutada tulevase vastsündinu elukvaliteeti ja/või eluiga ning embrüo edukat kinnitumist.

III. PROTSEDUUR

A. Eelneva PGT etapp (Pre-PGT).
Selles etapis tehakse patsientidele, kes on geneetilise seisundi kandjad, spetsiifiliste geneetiliste muutuste iseloomustamiseks vajalikud analüüsid. Selle eesmärk on koguda maksimaalset teavet enne PGT rakendamist.

B. Embrüote hankimine.
Selles etapis saadakse kehavälise viljastamise abil analüüsitavad embrüod. Seda tehnikat kasutatakse ka patsientidel, kellel puuduvad reproduktiivprobleemid, kuid esinevad pärilikud haigused perekonnas. Kui varasematest tsüklitest on säilitatud külmutatud (vitrifitseeritud) embrüod, võib olla vajalik nende kasutamine. Enne biopsiat tuleb need üles sulatada ja nende elujõulisus kinnitada.

C. Embrüo biopsia.
Biopsia tehakse tavaliselt 5., 6. või 7. päeval pärast viljastamist blastotsüsti staadiumis. Biopsia käigus eemaldatakse umbes viis rakku embrüo trofektoodermist. Pärast biopsiat vitrifitseeritakse embrüod kuni analüüsi tulemuste selgumiseni.

D. Geneetiline diagnoos.
Biopsia käigus saadud rakud läbivad geneetilise analüüsi. Kasutatakse erinevaid strateegiaid, sõltuvalt kliinilisest näidustusest. Peamised meetodid on järgmised:

1. PGT-A (aneuploidiate testimine). Kasutatakse kromosoomide arvuliste kõrvalekallete tuvastamiseks. Analüüs tehakse järgmise põlvkonna sekveneerimise (NGS) platvormi PGTseq abil.
2. PGT-SR (struktuuriliste kromosomaalsete kõrvalekallete testimine). Kasutatakse kromosoomide struktuursete muutuste, näiteks translokatsioonide või inversioonide avastamiseks.
3. PGT-M (monogeensete haiguste testimine). Kasutatakse kindlate geneetiliste muutuste tuvastamiseks monogeensetes haigustes.

E. Embrüo siirdamine.
Meditsiinimeeskond otsustab, millised embrüod siirdatakse, tuginedes nende geneetilistele ja kromosomaalsetele omadustele ning elujõulisusele.

IV. TULEMUSED

Geneetiliste analüüside tulemusi tõlgendatakse koos laboritestide, perekonna ajaloo ja muude kliiniliste leidudega. PGT usaldusväärsus on kõrge, kuid tehnikal on piirangud. Seetõttu soovitatakse raseduse korral teha kinnitav sünnieelne uuring.
Ravi efektiivsus sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas embrüote arvust, arengustaadiumist ja diagnostilise meetodi efektiivsusest.

PGT raseduse keskmine edukuse määr ühe siirdamise kohta jääb vahemikku 50–60%, sõltudes patsiendi vanusest, embrüo kvaliteedist ja ravi näidustustest. PGT tehnikaid on kasutatud üle 25 aasta, ilma kõrvaltoimete raporteerimiseta, mis kinnitab selle ohutust.

PGT-A tulemuste võimalikud variandid:

• Negatiivne: Ei tuvastatud täielikke kromosoomide arvu kõrvalekaldeid ega segmentaalseid kõrvalekaldeid. See tähendab, et puuduvad lisakromosoomid või kromosoomide puudujäägid ning segmentaalseid kõrvalekaldeid ei leitud.
• Positiivne: Tuvasati täielikud kromosoomide arvu kõrvalekalded ja/või segmentaalsed kõrvalekalded. See tähendab, et vähemalt üks täielik kromosoom on lisaks või puudub ja/või on tuvastatud segmentaalsed kõrvalekalded.
• Tulemust ei saadud: DNA amplifikatsioon ebaõnnestus või tulemused olid ebaselged. Sellisel juhul soovitatakse teha uus biopsia ja hankida uus proov, tingimusel, et embrüo kvaliteet seda võimaldab.

PGT-SR tulemuste võimalikud variandid:

• Negatiivne/Tasakaalustatud: Embrüod, mille biopsia näitab normaalset kromosoomide arvu (46,XX või 46,XY) või tasakaalustatud kromosoomimuutust (kasutatud tehnoloogia ei erista neid seisundeid).
• Positiivne: Embrüod, mille biopsia näitab kromosoomide arvu kõrvalekaldeid. Need embrüod on suure riskiga kromosoomihäirete osas.
• Positiivne/Tasakaalustamata: Embrüo, mis on pärinud tasakaalustamata struktuurse kromosoomimuutuse. Need embrüod sisaldavad kromosoomifragmentide lisandusi ja/või puudujääke, mis on seotud patsiendi struktuurse muutusega.
• Tulemust ei saadud: DNA amplifikatsioon ebaõnnestus või tulemused olid ebaselged. Sellisel juhul soovitatakse teha uus biopsia ja hankida uus proov, tingimusel, et embrüo kvaliteet seda võimaldab.

PGT PIIRANGUD: NII-NIMETATUD “MITTE-INFORMATIIVSED” EMBRÜOD JA JUHUSLIKUD LEIUD

PGT-testide (PGT-A, PGT-SR, PGT-M) üldised piirangud

• Kaitsmata seksuaalvahekord: Tuleb vältida kaitsmata seksuaalvahekorda 15 päeva enne munarakkude kogumist kuni rasedustesti tegemiseni (umbes kaks nädalat pärast embrüo siirdamist emakasse). Seksuaalvahekord sel perioodil võib põhjustada loomulikku rasedust testimata embrüoga, mis muudab PGT-tulemused kehtetuks.
• Testi täpsus: Kuigi PGT vähendab märkimisväärselt kromosomaalsete või geneetiliste kõrvalekalletega embrüote siirdamise võimalust, on igal diagnostilisel meetodil väike veamäär. Teoreetiline diagnoosivea võimalus PGT korral on 1–2%. Seetõttu soovitatakse raseduse korral kinnitavat sünnieelset uuringut, kuna PGT ei asenda sünnieelset testimist.
• Materjali kadumine: Biopsiaproov võib kaotsi minna või kahjustuda kliinikus, transportimisel või laboris. Kui see juhtub ja embrüo kvaliteet lubab, on vajalik uus biopsia.
• Inimlikud ja tehnilised vead: Vead võivad esineda proovide kogumisel, töötlemisel, laboriseadmetes või proovi saastumisel teiste rakkude või geneetilise materjaliga. Need võivad tulemusi mõjutada.
• Tulemuste piiratus: PGT ei taga rasedust ega tervet last (vaba geneetilistest või mittegeneetilistest defektidest). Lisaks ei analüüsi PGT kõiki kromosomaalseid või geneetilisi kõrvalekaldeid.
• Üldine risk: Üldpopulatsioonis on 3–5% risk, et laps sünnib sünnidefekti või intellektipuudega. PGT ei vähenda seda riski.

Tulemuste puudumine ja mosaiiksus

• “Tulemust ei saadud”: Kui embrüorakkude DNA on degradeerunud või esinevad tehnilised piirangud, võib analüüs ebaõnnestuda (mõjutab alla 5% proovidest). Sellistel juhtudel soovitatakse uut biopsiat, kui embrüo kvaliteet seda võimaldab.
• Mosaiiksus: Mõned embrüod võivad sisaldada kromosomaalselt normaalseid ja ebanormaalseid rakke. Need klassifitseeritakse “mosaiikembrüoteks”. Praeguste teaduslike andmete põhjal on nende implantatsioonivõime ja elusa vastsündinu saavutamise tõenäosus sarnane normaalsete embrüotega. Mosaiiksuse leiud peetakse teisejärguliseks ja on ebaselge tähtsusega.

PGT-A ja PGT-SR piirangud

• Piiratud ulatus: Test ei otsi pärilikke, geneetilisi ega mittegeneetilisi haigusi. Samuti ei tuvasta see kõiki segmentaalseid kõrvalekaldeid (alla 3Mb) ega uniparentaalset disoomiat (kui mõlemad kromosoomikomplektid pärinevad samalt vanemalt).
• ICSI soovitus: Soovitatakse PGT puhul, et vähendada saastumise riski, mis võib põhjustada vale-negatiivseid või vale-positiivseid tulemusi.
• Tulemuste täpsus: Mõned segmentaalsed kõrvalekalded võivad jääda tuvastamata, eriti kui need on väikesed või seotud keeruliste kromosomaalsete ümberkorraldustega.

PGT-M spetsiifilised piirangud

• Geneetiliste haiguste ulatus: PGT-M keskendub ainult testitaotluses märgitud spetsiifilise geneetilise häire analüüsile. Teisi piirkondi või geene ei analüüsita.
• Vead ja saastumine: Vale diagnoosi risk suureneb, kui esineb saastumine (nt seemneraku DNA-ga) ja see jääb tuvastamata.
• Täpsus: PGT-M täpsus ühe geeni mutatsiooni tuvastamisel on hinnanguliselt vähemalt 95%, kuid täielikku täpsuse garantiid ei ole.

PGT-testimine vähendab, kuid ei kõrvalda täielikult geneetiliste kõrvalekallete riski. Kinnitava sünnieelse uuringu tegemine on soovitatav raseduse korral.